Pöördsoojusvahetuses siseneb kuum vedelik ülalt, külm vedelik altpoolt ning soojus kandub ühelt vedelikult teisele läbi toru sisemise seina. Vahemaad, mille ulatuses kuum vedelik voolab sisselaskeotsast väljalaskeotsani, nimetatakse toru küljeks; vedelik siseneb korpuse otsikust, juhitakse korpuse ühest otsast teise otsa ja voolab välja. Sel viisil soojust üle kandvaid soojusvaheteid nimetatakse kestapoolseteks hülsi-toru soojusvahetiteks.
Kuna korpussoojusvahetit kasutatakse laialdaselt naftakeemia-, külmutus- ja muudes tööstussektorites, ei suuda algne ühekordne soojusülekande meetod ja soojusülekande efektiivsus enam tegeliku töö ja tootmisega sammu pidada. Kahetorulise soojusvaheti kasutusea pikendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks on tehtud palju täiustusi.
Peavoolu soojusvahetina kasutatakse korpus-soojusvahetit laialdaselt külmutus-, naftakeemia-, keemia-, uue energia ja muudes tööstusvaldkondades. Tänu korpus-soojusvahetite laialdasele kasutamisele võib nende enda soojusülekande efektiivsuse parandamine pakkuda meie tööstustoodangule energiatõhusamat tootmismeetodit, suurendada tootlikkust, vähendada energiatarbimist ning mängida olulist rolli uue energia ja muude tööstusvaldkondade tootlikkuses.
Keskkonnakaitse, energiasäästu ja säästva arengu poliitikate levitamise, inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamise, uute tehnoloogiate pideva täiustamise ja uute materjalide pideva ilmumisega kasvab nõudlus uute keskkonnasõbralike ja energiasäästlike korpus-soojusvahetite järele üha. Hülss-soojusvaheti soojusülekande protsessi ja soojusülekandeteguri uurimise kaudu pakutakse välja uusi meetodeid ja teooriaid hülss-soojusvaheti tegeliku töökeskkonna, ohutuse ja töökindluse, paigaldamise, käitamise ja hoolduse jaoks. Ilmuvad mitmesugused uued materjalid, millel on parem soojusülekande jõudlus ja madalamad kulud, ning neid kasutatakse laialdaselt hülss-torusoojusvahetite projekteerimisel ja tootmisel. Seadmete projekteerimisel on energia säästmine ja keskkonnakaitse alati esmatähtsad. Kahetorusoojusvahetite projekteerimine pole erand. Korpus-soojusvahetite edasise arendamise peamiseks prioriteediks on see, kuidas testida soojusülekannet väiksema energiatarbimise ja väiksema saastega.